Eesti kurtide hariduse 150. aastapäeva konverentsi “Kurtide haridus teelahkmel” kokkuvõte 10.11.2016

lisatud 21.11.2016 204 vaatamist 0 kommentaari

10. novembril 2016. aastal tähistasime Tallinnas Nordic Hotel Forumis Eesti kurtide hariduse 150. aastapäeva konverentsiga “Kurtide haridus teelahkmel”. Osavõtjaid oli Eestist, Lätist, Soomest ja isegi Jaapanist ning nende hulgas oli nii kurte kui kuuljaid inimesi.

Teatavasti on kurtide hariduse teema ärev, sest kurtide gümnaasium suleti ning uusi õppijaid sel aastal Tallinna Heleni Kooli gümnaasiumi astmesse viipekeelse hariduse saamiseks vastu enam ei võetud. Tallinna Heleni Kool on ainus kool, kus kuulmispuudega õpilased saavad oma emakeeles ehk eesti viipekeeles õppida. Nimelt on viipekeelsete kurtide jaoks on eesti keel võõrkeel ning seetõttu ei ole neid võimalik õpetada samadel alustel nagu kuuljaid eakaaslasi. Sellega seoses jäigi konverentsipäevast enim meelde kurtide laste vanemate mure on laste hariduse ning tuleviku pärast. Ka osalejate aktiivne sõnavõtt debati ajal näitas, et kurtide hariduse teema on inimestele oluline ning sellega tuleb tegeleda.

Siinkohal toome välja mõned päeva jooksul enim kõlama jäänud mõtted.

• On oluline, et kuulmispuudega lapsest kasvaks inimene, kes saab elus iseseisvalt ja hästi hakkama ning oleks tööturul konkurentsivõimeline.
• Hetkel ei saa kurdid lapsed piisavalt õpetust kurtide identiteedi, ajaloo ja kogukondliku kultuuri kohta.
• Kurtide koolis on liiga väike kurtide laste emakeele, ehk eesti viipekeele õpetamise osakaal. See ei ole võrdsustatud emakeele õppega.
• Viipekeelse hariduse jätkusuutlikkuse tagamiseks on riigi toel vaja koostada läbimõeldud tegevuskava, koolitada erioskustega pedagooge ning võimaldada kvaliteetsete viipekeeletõlkide kättesaadavus.
• Viipekeelse hariduse saanud kurtide edasiõppimine on raskendatud. Õppijad ei saa napi rahastuse tõttu endale vajalikus mahus viipekeele tõlketeenust.
• Riik peab tagama võimalused, vahendid ja ressursid kuulmispuudega laste ning noorukite kakskeelseks (eesti viipekeel ja eesti keel) õpetuseks lasteaiast kuni gümnaasiumi lõpuni.
• Tavakoolidel puudub võimekus õpetada viipekeelseid lapsi ja noori.

Konverentsi päevakava oli tihe ning esinejate taustad väga erinevad. Kõikide esinejate ettekanded on allpool lisatud.

Korraldatud konverentsist saab rohkem infot lugeda http://www.ead.ee/380012

Kategooriad

0 Kommentaari

  • Kommentaare saavad lisada sisseloginud kasutajad. Login sisse

Parooli meeldetuletuseks sisesta e-posti aadress

Sisestage Twitteri kasutajanimi ning enda e-post.